Viimased kuud veel jäänud

Hei kallid pere, sõbrad, tuttavad ja kõik, kes mu blogi endiselt jälgivad!

Minu vahetusaasta lõpuni on jäänud vaid kaks kuud. Jah, kõigest kaks kuud. Aeg on nii kiiresti läinud. Üritan oma allesjäänud ajast viimast võtta ja nautida. Enne lõppu veel korralikult Mehhiko toitu täis süüa, sest oi kus ma hakkan seda igatsema.

Tagasilennust

11. juuli hommikul lahkun ma oma kodulinnast Torreonist ja lendan Mexico Citysse (pealinna), kus pean ootama õhtuni. Sealt lendan edasi Frankfurti, kuhu jõuan järgmise päeva lõunaks/pärastlõunaks. Pärast lendu saan jälle õhtuni lennujaamas seigelda. Lõpuks Tallinna lennujaama peaksin ma ajakava järgi jõudma 13. juulil 00:10. Pärast seda on unegraafik arvatavasti väga sassis.

Esmane tagasilennu kuupäev oli tegelikult 28. juuni. Sai selle kuupäeva üle arutatud ning lõpuks otsustasin oma vahetusaastat kahe nädala võrra pikendada (11. juulini). Miks? Sest olin juba elevil oma siinse koolilõpetamise üle ja lõpuaktuse/ürituse üle, mis toimub 5. juulil. Kuna mul elus on vaid üks kord võimalus see kaasa teha, siis ei saa seda võimalust lihtsalt niimoodi käest visata. Ootused on mul lõpetamise suhtes suured. teada on juba riietus ja päevaplaan - ei jõua ära oodata. Pärast lõpetamist on ka veidi aega, et siinsetega hüvasti jätta ning ongi minek. Kõik kolm eestlast, kes siia Mehhikosse tulid, lahkuvad erinevatel kuupäevadel. Eks üksi ole raskem, aga küll ma kohale jõuan :D

Palju aega möödunud

Viimane postitus oli jaanuari lõpus. Sel ajal olid meil veel külmad ilmad. Jaanuari algul läks korraks isegi nulli. Päeviti tõusis 20 kraadini ära aga öösel oli nullilähedane. Majad pole ju soojustatud ja eks ma siis magasin siin 3 teki all iga päev. Külm lõppes ära veebruari algul. Kevadeperiood oli siin maksimum 2 nädalat või jäi siis üldse ära, sest ilmad läksid väga kiiresti kuumaks. Sel nädalavahetusel tuli korraks isegi 40 kraadi ära. Ärge muretsege ega ma sokolaadivärvi veel ei ole ja arvatavasti ei lähe ka. Päikest siin üldse ei võeta, sest siin on see ohtlik. Nii hull ei ole, et me kui vapiirid ühest varjust teise hüppame, satun ikka päikse kätte ka. Pean ära mainima, et parem käsi on pruunim kui vasak, kuna autoga sõites istun pea alati juhi kõrvalistmel ja aken on lahti ehk päevitan aina oma paremat kätt :D

Vahepeal olen veidi reisinud ja uusi linnu läinud. Sai maha peetud mõned sünnipäevad, kaasaarvatud ka minu oma. Koolis on ikka samamoodi (hästi) läinud ja eks samamoodi lähevad ka need viimased nädalad. Ahjaa. Käisin esimest korda Mehhiko pulmas. Oli väga super kogemus ja olen nii õnnelik, et sain sinna minna.

Märtsikuus enne vaheaega olid meil koolis ka kevadkuninganna- ja kuninga valimised. Terve nädal sai selle üle vaeva näha. Reedel oli valimisi lõpetav moeshow, kus kuulutati ka võitjad. Mina võitsin enda vanuserühmas :D Nii uhke enda üle. PILDID: 1. kuningaga 2. väikevennaga 3. mina :)

Aega nii palju möödas, et ega ei mäleta kõiki tegemisi enam kirja panna. Mõtlesin, et meenutan siis neid piltidega.

Pildid YFU poolaastareisist. Minul oli probleeme lennuga ja seega jõudsin päev varem pealinna kohale kui teised. Veetsin selle päeva ühe vahetusperega. Pärast poolaasta orientatsiooni Mexico Citys, sõitsime mõneks päevaks Veracruzi puhkusele. Käisime jõel paatidega seiklemas, tegime trossisõitu, külastasime püramiidideparki, ronisime ronimisseinal ja palju muud. Oli väga super reis ja tagasi koju jõudes juba igatsesin neid seiklusi.

Ning osake minu päikselisest kevadest: