Kolmapäev, 18. november 2015

Veel üks kuu on möödunud..

Heihopsti!

Blogi kirjutamine jäi vahepeal täitsa unarusse. Kaks nädalat tagasi alustasin Eesti ja Mehhiko vaheliste erinevuste kohta postituse kirjutamist. Sain pool valmis ja pidin ära magama minema. Ja sinna paika see jäigi. Ma kindlasti lõpetan selle postituse, aga seekord kirjutan, mis ma vahepeal teinud olen. On ju juba kuu aega möödas viimasest postitusest. Tõesti on raske meenutada, mis ma kõik vahepeal teinud olen, aga võtan appi telefoni pildigalerii ja fotod aitavad meenutada :D

Koolis läheb hästi nagu ikka. Hetkel on eksamite nädal ja see on väga väsitav. Annab ikka tuupida ja õppida nendeks. Järgmine nädal on jälle kergem, siis ma kavatsen klassiõega midagi head küpsetada ja kõik selle eksaminädala stressi unustada.
Kodutöid ei ole palju ja kui on siis jõuab need hommikul koolis kähku ära teha :D Kooli lähen ma hea meelega, kuid üks puhkus kuluks ära küll.
Koolis olen avastanud enda jaoks suurepärase lõuna - puuviljad jogurtiga. Ja ikka ja jälle ei suuda ma ära öelda küpsistele. Uus asi, mis puhvetis pakutakse on kohv - naudime seda Dianaga - eriti nüüd kui on eksaminädal.

Pea iga nädal vaatame mingis tunnis filmi või siis kuulame muusikat ja naudime lihtsalt seltskonda.


Vaade meie klassi ukse taga
Hommik koolis


Nädalavahetus 17.-18. oktoober 

Eestis hakkas vaheaeg, meil mitte. Mul hakkas siin kool augustis, aga esimene vaheaeg tuleb alles detsembris. Sinna pole enam kaua, oeh. Igatahes olin suht kade, aga midagi polnud parata ja võtsin vähemalt oma nädalavahetusest viimast. 
Laupäeval käisin planetaariumis. Pärastlõunal sinna jõudnud, ootas mind ukse peal Diana. Ta jutustas mulle, kuidas tal tööpäev läks ja mis me tegema hakkame. Kell 17 läksime saali filmi vaatama. Osa sellest oli sama, mis eelmisel korral, kuid suurem osa oli uus ja põnev. Tol päeval oli seal ka inka õps, kellega pärast veidi jutustasin. Filmi lõpus ootas mind üks tore üllatus ja õhtul oli põhjust tähistamiseks. Käisime sõpradega väljas, oli suurepärane õhtu ja jäin sõbra juurde ööseks.

Energiat mulle kooli jaoks - kommide näol

Pühapäeval olin jube väsinud. Pidin hommikul koju minema, sest sõber pidi ära tööle minema, aga tuli välja, et tol hetkel polnud mul kedagi kodus ja mul puudusid võtmed. Kirjutasin siis kähku emale ja ütlesin, et eks ma tulen siis õhtul. Sõber kiirustas tööle ja ma veetsin terve päeva tema pere juures. No ikka päris hirmus oli nendega lõunalaua taha istuda. Sain hakkama. 
Õhtul läksin vara magama, sest väsimus oli tohutu. 

Esmaspäeval skypesin oma Eesti nõbuga. Kuna temal oli vaheaeg, siis ei olnud probleem see, et kui ma tahtsin temaga pärastlõunal rääkida, siis tema jaoks tähendas see, et alustame südaööl. Lõin ta unegraafiku vist terveks vaheajaks paigast, aga nii hea oli üle pika aja niimoodi jutustada.




Nädalavahetus 23.-25. oktoober - spordipäev

Oii, ma ootasin seda reedet pikalt. Koolis oli SPORDIPÄEV. Mul polnud ammu trenni teinud ja oli kohe nii palju energiat, mis tuli välja lasta. 
Tahtsin korralikud spordiriided panna, aga mul soovitada mitte lühikeste pükstega mitte minna, nii et läksin teksadega (väga sportlik minust). Ega need teksad mind ei takistanud.
Jagati meid umbes 6 kaupa võistkondadesse, kokku oli 10 võistkonda. Iga võistkond sai omale ühte värvi särgid, nii et oli päris kirju seltskond. Me olime hallikas-siniste särkidega. 
Sõitsime kolme suure bussiga ühte puhkekeskusesse, kus oli palju ruumi ja spordivõimalusi. Olid väiksed tiimi koosolekud (kes mis ülesannet teeb) ja võistlus võis alata. 
Võistkonnad saadeti rajale väikeste ajavahedega. Esimene ülesanne oli see miks mul soovitati pikad püksid panna. Pidime kõnnitee peal nööride alt läbi roomama. Sealt läks käima aeg. Järgmisena läksime jalkaväljakule, kus pidime rõngast-rõngasse hüppama ja peaga väravaid lööma. Edasi jooksime tenniseväljakule, kus üks viskas silmad kinni tennisepalle ja kolm meist pidid neid teisel pool väljakut koti sisse kinni püüdma. Siis läksime korvpalliväljakule. Seoti jalgu ja käsi, paari kaupa koperdades ja palli põrgatades liikusime teise väljaku otsa, kus pidime 3 korvi viskama. Kuni selle ülesande lõpuni olime me juhtimas. Ajad olid väga head ja miinuspunkte vähe. Siis läksime siseruumi, kus pidime tennisereketitega korda mööda 4-kesi palli vastu seina lööma. Oi, see läks meil väga metsa. Tegime seda harjutust ikka kohutavalt kaua. Oli väga hea meel, kui sealt lõpuks ära saime. Järgmisena pidime kähku välja mõtlema tantsu ja siis kohe seda esitama. See nägi välja nii et nad leppisid kokku kes ees liigutusi teeb ja teised lihtsalt taga tantsisid kaasa :D nalja sai palju. Viimasena pidime ümber basseini "käru" tegema. Mul hoiti jalgadest kinni ja siis pidin käte peal edasi liikuma. Sattusin veidi hoogu ja murdsin lausa küüne ära :D
Meie jaoks oli võistlus lõppenud ja saime sööma minna - need tacod olid nii maitsvad pärast pikka jooksmist. Siis oli meil veidi vaba aega. Kasutasime seda ära nii korvpalli, tennist kui ka jalgpalli mpöngides. Auhinnalisele kohale me lõpuks ei tulnud, aga mina kui populaarne vahetusõpilane sain ühelt õpilaselt lohutuseks auhinna - ühe kõlari (mida ma muideks nüüd iga päev kodus kasutan - Aitäh!).

Tagasisõidul tegime klassikaaslastega plaane, et õhtul välja minna, aga lõpuks jäid plaanid katki. Pärastlõunal sain kõne YFU Mehhikost, et kuigi ma ohutsoonis pole, siis soovitatakse mul kodus püsida ja et ma muretsema ei pea. Tol päeval tegutses orkaan Patricia. Vaatasime õhtul perega telekat ja jälgisime toimuvat.

Laupäeval olin eelmisest päevast nii väsinud, et pikutasin pool päeva voodis, kuni väikevend tuli ja ajas mu lõpuks toast välja, et ma temaga tegeleksin. Õhtul tegime klassivennaga lasanjet - oi see oli nii hea. 
Pühapäeva lõunal skypesin perega. Hea on ikka näha, et kodu on endine ja pere mu endiselt ära tunneb - ju siis pole nii palju kilosid veel juurde võtnud. 
Pärastlõunal läksime vanaisa juurde. Läksime tädiga välja sööma ja tutvusin veel mõndade ta sõbrannadega. Tagasi tulles käisime jälle Starbucksist läbi. Viimasel hetkel tuli veel meelde, et järgmiseks päevaks pean kokanduse jaoks mõned asjad ostma ja jõudsin veel enne sulgemist ruttu toidupoes käia.


Pikk nädalavahetus 29. okt - 2. november -  Halloween

Neljapäeval tähistati meie koolis Halloweeni. Sain kolmapäeva hilisõhtul teada, et koolis on kostüümide peale võistlus. Enam ei olnud kahjuks enam aega ja siis ma osa ei saanud võtta. Meie klassist olid 3-4 kostüümidega, aga nooremate seas oli väheseid kellel kostüümid puudusid. Pärast teist tundi mindi gruppide kaupa lavale ja näidati kõiki kostüüme. Fantaasiat oli inimestel ikka palju ja kostüümid olid uhked. Meie klassist sai ka üks auhinna - komme jagus kõigile. Enamus päevast me koolis ei õppinud ja vaatasime tundides filme - sellised koolipäevad mulle meeldivad.




Reedel ei pidanud kooli minema. Oli vaba päev. Sain teada, et siin iga kuu viimane reede on nii, et õpilased ei pea kooli minema. Ja mina mõtlesin septembri lõpus viimasel reedel, et miks nii vähe inimesi koolis on. Läksin kooli asemel sõpradega välja.

Laupäeval kaunistasime väikevennaga maja luukeredega ja joonistasime.




Õhtul sõitsin Baltaga linna peal ringi ja mina muudkui imestasin kui palju inimesi on ennast välja ajanud. Osad majad olid ära kaunistatud, tagant järgi kahetsen, et pilti ei teinud. Siin on kombeks Halloweenil kommijahil käia nagu Eestis tehakse seda mardi- ja kadripäeval. Siin on kõikidel lastel vanemad kaasas ja keegi üksi ei käi. Käiakse tihti ka suurtes gruppides (vahepeal oli 20 inimest koos), aga oli ka väiksemaid seltskondi. Korraks juba vaatasin, et ühed lapsed liiguvad vanemateta, kuid siis sain aru, et lapsed kõnnivad kõnniteel ja isa sõidab autoga kõrval ja liigub ikkagi nendega koguaeg kaasa. Igatahes oli inimesi igal tänaval ja tähistati mõnuga. 

Pühapäeva hommikul oli äratus kell 6. Kiire hommikusöök ja sõitsime ühe pargi juurde. Hommikul välja minnes oli päris jahe, aga kui päike majade vahelt paistma hakkas, siis tuli kohe riideid vähemaks kiskuda. Sel päeval toimus jooksuvõistlus - 5 km. Olin sellest alles eelneval õhtul teada saanud, muidu oleks isegi jooksma läinud. Start oli kell 8. Me olime abis veidi liikluse korraldamisel ja hiljem rajalt lintide korjamisel. 

Vasakul esimesed tulevad ja paremal suurem grupp alles läheb

Lõunaks olin juba kodus ja viskasin ennast kohe voodisse pikali. Õhtul tegime juustupulkasid/küpsiseid, mis ei tulnud väga hästi välja. Ma enne tegemist ei tulnud selle peale, et juustu maitsta. No täitsa maitsetu juust oli ja siis küpsistel polnud ka eriti maitset - järgmine kord tulevad paremad.

Ka esmaspäeval ei pidanud kooli minema. Hiljem sain teada, et meie klassist olid 3 õpilast koolis käinud. Oeh, seda ma nüüd küll ei mäleta, mis tol päeval tegin, ju siis polnud nii oluline :D

Kolmapäeval käisime Baltaga Starbucksis. Siin on tihti nii, et neiult küsitakse uhkelt, kas ta tahab kuti tüdruksõbraks hakata. Ehk Balta parim sõber oli seda tegemas. Pärastlõunal käisime selle parima sõbra juurest läbi - oi ta oli väga väga närvis. Arutati plaan paika ja õhtul oli minek Starbucksi.


Me läksime 5 minutit varem kohale ja istusime eraldi lauas, et tüdruk aru ei saaks, et me meelega sinna tulime. Balta aitas asjad korda ajada. Kui ta parim sõber "vetsu" läks, siis tegelikult käis ta lillekimpu haaramas. Sel ajal oli ettekandja tüdrukule suure tassiga kohvi toonud. Nimelt oli see tass kuumaga värvimuutev ja kruusil oli suurelt kiri "Kas sa tahad mu tüdruksõbraks hakata?". Tüdruk oli vaimustuses ja meie olime kõrval fotograafide rollis neid hetki jäädvustamas. Super õhtu oli.


Nädalavahetus 6.-8. november

Reedel pidin Jaquelinega kinno ja shoppama minema. Juhtus aga nii, et ta jäi just sel päeval haigeks ja plaan jäi katki. Teistel sõpradel olid ka plaanid juba tehtud ja ja veetsin õhtu joonistades ja filme vaadates.
Laupäeva õhtul kogunesid klassivenna juurde Planetaariumi seltskond. Neil oli mõned tööasjad vaja arutada ja siis ülejäänud aja jutustati niisama. Me Dianaga olime jube näljased. Laual oli 4 ülisuurt pitsat ja hiljem sõime ka Diana tehtud kooki, mis viis lausa keele alla. Väga tore seltskond oli ja sai südamest naerda. 
Pühapäeva õhtul käisin Diana juures teatris. See oli viimane etendus kui see seltskond koos oli - pärast seda mindi laiali. Seega oli see Diana jaoks tähtis ja ta juba varakult kutsus ka mind vaatama. Näidend oli põnev ja oli väga rahul, et sain minna. Näidendi nimi oli "Eva" ja see rääkis ühest kummitavast naisest ja kirsust, mis ta siia ilma maha jättis, aga mille võti oli kadunud.

Olen viimasel ajal palju tsitaate üle kirjutanud ja nüüd kleepisin need kõik seinale. Tuba muutus kohe palju rõõmsamaks tänu sellele. Küll sellega oli tükk tegemist. Arvatavasti oleks veel neid seinale kleepinud, kuid paber sai otsa.



Sain praegu väheke kirja. Kell tiksub juba väga hilja peale ja mul eksamite nädal, nii et pean tuttu minema.  Viimasest nädalavahetusest kirjutada ei jõudnud, aga ma kirjutan selle järgmises postituses. Saate enamusega kurssi. 
Ütlen ausalt, et viimasel ajal on väga kiire olnud. Üritan enam mitte nii suurt vahet postitustele jätta.

Tervitades,
Annika