Teisipäev, 15. september 2015

Lõbustuspark korda kaks!

Nädal oli mul tegus ja postitus tuli ka kiiremini.  Seekord on palju pilte juures! Väga super nädal oli igatahes :)

Esmaspäeval oli tavaline koolipäev. Viimased tunnid olid lõbusad - gastronoomia. Tegime riisi ja lõhet. Lõhe tuli eriti vürtsikas (isegi mehhiklaste endi jaoks). Aga see oli ikkagi nii hea, et ma pidin seda sööma. Pärast jõin pool pudelit vett peale, sest suu nii õhetas. Riisi tegin mina Valeriaga, kes ei räägi sõnagi inglise keelt, aga meil oli väga lõbus hoolimata sellest, et üksteisest palju aru ei saanud.  Koolipäev oli pikk ja lõppes alles 16. Me saime koolist ära alles poole viie paiku sest koristasime klassi järelt kööki ja pakendasime ülejäägid kaasa.
Lahkusin koolist kolme klassiõega ( Hannah, Diana ja Valeria). Sõitsime koos meie klassivenna juurde, et teha ära meie grupi kodused tööd - kaks presentatsiooni. Seal ootas peale klassivenna meid veel Jaqueline ja Argentina. Esimene tund mingit edu ei olnud. Jõime aina vett ja jutustasime.
Siis hakkas töö pihta. Ma palju aru ei saanud, sest mindi üle hispaania keelele. Kuna ma kaasa ei teinud väga, siis ma olin see, kes meeleolu üleval hoidis. Tegin neile vahepeal väikse catwalki ja siis jutustasin neile eesti keeles. See pakkus neile hirmsasti nalja.


Vahepeal käisin klassivennaga ära poes ja tõime krõpsu. Siis oli väike söögipaus. Kell 19 läksid osad ära koju. Neljakesi hakkasime videomänge mängima ja jutustasime. Nii lõbus oli. Mulle tuldi järgi 19:30 ja siis koju.
Pärast seda õhtut tundsin, kuidas sain klassikaaslastega palju lähedasemaks ja tundsime üksteise seltsis palju mugavamalt. Koju minnes olin nägu naerul ja kohe ei teadnud, mis selle suurepärase tujuga peale hakata.


Teisipäeval läks koolipäev ruttu. Pärast tunde tegelesin blogi kirjutamisega ja puhkasin. Õhtul kell 20 lahkusime perega kodust. Sellel kellaajal loojub päike ja siis on võimalik õues viibida, kuigi sooja on ikka umbes 30 kraadi. Läksime seitsmekesi (mina, väikevend, nõbu, vanemad ja mu kaks poolõde) lõbustusparki.


Kohe esimene atraktsioon oli selline kus sai märjaks ehk JUHUU.

Nägu alati naerul

Järgmisena läksime vaaterattale.



Siis tahtis väikevend hirmsasti ühele lastekarusellile. Meie siis kuuekesi seisime karuselli kõrval ja elasime talle kaasa.
Siis läksin oma poolõega ühele karusellile. Alguses olin väga kahtlev, sest see oli nii kiire ja kuulda oli kuidas inimesed karjusid. Mõtlesin siis et mis seal ikka teeme ära kui juba siin oleme. Oi, algus oli rahulik. Siis hakati kiirust lisama...Kui kiirus oli level max siis mul tulid lausa pisarad silmadesse ja naersin sest see oli NIII LAHEE. Siis jäi karusell seisma ja olin kurb, et juba läbi. Aga. Karusell võttis tuurid üles teises suunas ehk nüüd läksime tagurpidi. Ja oi mul jälle olid pisarad silmis. Juba igatsen seda karuselli.

Edasi loopisime korvpalli ja lennutasime kummist konnakesi, et auhindu võita - seekord õnne polnud.
Tundsin toidu lõhnu - jõudsime söögikohtade alale. Ühe toidukoha ees nägime mu onu koos perega. Selle sama toidukoha kasuks otsustasimegi - see oli ühtlasi kõike populaarsem toidukoht seal. Toidukoht oli nii täis, et me pidime veidi ootama, et seal mõni laud vabaneks.

Seal pakuti kana, ainult kana. Kõigil olid täpselt samasugused portsud. Algul toodi lauda karbitäis krõpse, et ootamine kiiremini läheks. Siis toodi joogid. Ja järgmisena praed. Oiii, see oli suur. Igale ühele pool kana.. Ma ei söö isegi jõuludel nii palju. Iga-ühel jäi toitu üle, mis kaasa anti. Hakkasime tagasi väravate poole jalutama. Kõht oli nii hirmus täis, et raske oli kohe liikuda.
Koju jõudsime 23:30. Läksin kohe oma tuppa ja kirjutasin eelmise blogipostituse lõpuni, et see saaks Eesti aja järgi hommikul postitatud. Pärast seda üritasin magama minna, aga sellega olid suured raskused. Ma arvan, et mul oli kõht lihtsalt nii täis, et keha ei saanud veel unne minna,. Igatahes magasin sellel ööl vaid 2 tunni ringi. Hommikul ei teinud vahet.

Koolis hakkavad meil tunnid kell 8, ning ma jõuan tavaliselt enam vähem täpselt. Klassis on siis kõik paremad kohad võetud ja vabad on ainult esimesed pingid. Aga. See on nii armas, kuidas klassikaaslased mulle alati viimases või eelviimses reas kohta hoiavad. Panevad oma koolikoti pingile, et keegi sinna ei istuks ja kui ma tulen siis kaugelt lehvitavad, et nad hoidsin mulle sinna kohta. Suur aitäh neile! Seoses istumisega.. Ma ei tea kas juba mainisin, aga meie klassis on nii, et konditsioneeri taganurgas ja õhk liigub ainult taga - seal on tuul. Ja klassi eesotsas on meeletult palav - seal ma üldse ei suuda istuda.
Kolmapäeval esitasime kahes esimese tunnis (orientatsioon ja filosoofia) meie presentatsioonid. Mina seal klassiees olen rohkem silmailuks - naeratan ja teen näo, et täiega tajun millest jutt käib. Ühel hetkel siis sositatakse. et ma pean mingi lause lugema. Veerin selle välja ja teen suure naeratuse.
Vahepeal on tundides tõsiselt igav. Siis ma loen raamatut, joonistan või meisterdan miskit. Tegin oma klassiõele väikese Eesti lipu. Tema selle peale kukkus ka kohe meisterdama ja tegi mulle Argentiina lipu. Mehhiko lipu jaoks ei olnud tal värve ja siis tegi lipu oma nime järgi (Argentina). See oli nii armas. Klassikaaslased vaatasid seda Eesti lippu ja kordamööda küsisid, et mis lipp see veel on.

Kolmapäeva pärastlõunal oli mu vanematel kiire ning mulle tuli kooli järgi nõbu Paco. See oli minu esimene kord kui jalutasin koolist koju. Kohutavalt palav oli. Koolivorm on ka minu arust natukene halvasti tehtud, sest särgi ja seeliku materjalid ei lase õhku läbi ja nendega nii palav.
Pärastlõunal tegin väikse uinaku, sest olin nii väsinud. Pärast seda mõtlesin telekat vaadata, et oma unest toibuda, kuid sealt ei tulnud seekord miskit head. Otsustasin ära katsetada oma toa raadio. Esimest korda kuu aega tagasi oma tuppa tulin, siis ema kohe andis puldi ja näitas kuidas raadio töötab, kuid ma millegipärast polnud seda siiamaani kasutanud. Panin raadio käima ja kohe tuli head muusikat. viskasin voodisse pikali, uurisin kooliasju ja laulsin omaette. Õhtul tegin hispaania keele õppimise maratoni. Tegin paar harjutust oma telefoni appis (Duolingo) - see on väga hea uue keele õppimiseks. Tegin omale väiksed sildikesed, kus ühel pool on eesti keeles kirjutatud tegusõna ja teisel pool hispaania keeles + pööramine ning üritasin neid harjutada. Mul on hispaania keele jaoks märkmik, kuhu kirjutan igast asju. Seal on mul näiteks väike tähtsamate tegusõnade loend. Otsustasin selle kohe ära katsetada ja kirjutasin sõpradele hispaania keeles. Kergemad asjad õnnestuvad, aga ikka peab palju sõnu tõlkima, et mingit vigast lauset kokku saada. Igatahes oli see hea harjutus ja mul on väga hea meel, et sõbrad on mõistvad ning toetavad ja aitavad mul vigu parandada.

Öösel magasin korralikult oma une täis ja läksin rõõmsalt hommikusööki sööma. Istusin väikevennaga lauataga kui isa tuli ja vehkis mulle midagi ja seletas hispaania keeles. Väikevend tegi suured silmad ja ütles "It's raining" ("Sajab vihma"). Mind väga üllatas, et väikevend seda teadis inglise keeles. Jooksime siis akna juurde vaatama, sest siin on vihm väga harv nähtus. Tibutas tõesti. Seda vihma oli nii mõnus tunda, kahjuks sai see juba paari tunni pärast läbi.
 Neljanda tunni ajal saime teada, et viimaseks (kümnendaks) tunniks oli suur kodutöö. Kõik teadsid, et see on reedeks ja olid väga üllatunud. Kõigil hakkas kiire kodutööga, sest ülesandeid oli palju. Mina olin oma kodutööga sama kaugel kui mu klassivend ja otsustasin tema pealt maha kirjutada, sest oma peaga ma seda poleks ära jõudnud teha. Tuli lugeda õpikust tekste ja selle sisust teha kokkuvõtted. Õpetaja oli iga teksti kohta öelnud kindla asja mis peab tegema - skeemi, küsimused-vastused, ideede päike, tabel vms.Kokku kirjutasin 7 A4 lehekülge. Mitu tundi järjest, isegi lõunapausi jätsin vahele. Hispaania keeles on mul üldse veidi raskem kirjutada ning me pidime illustreerima ka veel. See võttis tohutult aega. Teistes tundides väga kaasa ei teinud. Õigemini oli mul 2 inglise keelt, kus õpetaja mõistis ja lubas meil sellega tegeleda. Järgmisena pidi matemaatika olema, kuid õpetajat ei tulnud ja kaks tüdrukut vallutasid klassi kõlarid, lasid terve tund muusikat ja tantsisid-laulsid klassi ees - show missugune. Järgmised tunnid olid ajalood, kus ka ei pidanud väga midagi tegema ja õpetaja jutustas niisama ühe õpilasega terve aja. Sain lõpuks valmis. Puhkasin kätt. 15 min enne kodutöö esitamist saime klassivennaga teada, et ühe tabeli pidi ka veel õpikust kopeerima. Oeh, viimased pingutused. Sain kõik kodutöö esitatud. Õpetaja paneb iga ülesande kohta märkmikusse linnukese kui on tehtud ja see on suur osa semestri hindest. Õpetajal kulus terve tund, et kõigi kodutöid kontrollida.
Sain lõpuks koju. Kuna koolis ei olnud aega lõunat süüa, siis koju jõudes olin väga näljane. Söök oli nii maitsev. Õhtul tegin plaane nädalavahetuseks, kuid pärast suurt plaanimist ja arutamist jäi ikkagi kõik lahtiseks. Õppisin veidi hispaania keelt ja praktiseerisin sõpradega.

Reede hommikul ei teadnud ma, mis kell ma ärkama pean. Ärkasin 8:30 ja kuna majas oli veel vaikus, siis pikutasin pool tunnikest ja rääkisin sõpradega netis. Valisin miskit korralikku selga ning veidi enne 10 lahkusime kodust. Olime esimesed, kes kohale jõudsid. Õhu oli täis õhupalle ja täispuhutud mänguloomi - oli mu onutütre Camila sünnipäev. Ta sai ühe aastaseks. Tüdrukul oli uhke kleit seljas ja ta käis aina sülest sülle ja tehti temast palju pilte. Lastele oli seal pallimeri ja vanemad istusid laudade taga ja jutustasid. Ka sel hommikul oli veidi vihmane, kuid see oli minu arust hea, sest õues ei olnud selle tõttu nii kuum (ja me olime katuse all nii et see ei häirinud sugugi). Toidud olid head nagu ikka ja lastel oli lõbus.
Koju jõudsime kell 13:30. Sain teada, et minu õhtune plaan kinno minna tuleb edasi lükata järgmisele päevale. Korra jõudsin kurb olla, et nüüd tuleb igav reede õhtu, kui otsustasin, et "ei" nii ei saa. Kirjutasin klassiõele (kes oli veel koolis), et mis tal täna plaanis ja kurtsin, et mul väga igav. Tuli välja, et ta väike õde sai sellel päeval 10-aastaseks ning ta kutsus mind endale külla. Ruttasin siis kooli juurde, sest tunnid said 14:20 läbi. Esmalt käisime talle sünnipäevakingiks uut telefoni valimas ning pärast seda ostsime koju kaasa pitsat. Kui kõhud täis siis läksime tüdrukute magamistuppa.
Pool nägu läks kaduma

Sünnipäeva laps üritas muga hispaania keeles rääkida ja pärast igat lauset küsis, et kas ma sain aru. Enamus asju sain ma aru, aga vahepeal Diana (mu klassiõde) tõlkis. Jutustasime seal mitu tundi ja ma sain oma hispaania keelt jälle veidi praktiseerida. Kella 19 paiku vahetas Diana riided ja ütles "Lähme!". Ma ei saanud aru, et kuhu ja siis ta ütles, et me lähme lõbustusparki. Juhuuu.




Algul jalutasime ringi ja uurisime mis-kus toimub. Ühe lossi juures nägin multifilmi "Frozen" tegelasi. Mina olin lumememmest väga vaimustuses ning tegime temaga pilti.


Läksime edasi tsirkust vaatama. Esmalt esines kloun. Ta oli vampiir-kloun, kes jäljendas teisi. Südamest sai kohe naerda - ta oli väga naljakas. Järgmiseks olid köiel-kõndijad, mis polnud nii huvitav. Siis oli mees, kes ehitas omale aina suurema torni ning üritas seal tipus siis tasakaalu hoida.
Eelviimasena tuli akrobaatik, kes tantsis ja kiikus nööride otsas - ilus esitus oli. Viimane polnud küll päris esitus aga lavale sõitis auto (mitte päris).

Kõlaritest samal ajal rääkis keegi mees (kes vist oletatavalt oli see auto). Ma ei saanud aru, mis toimuma hakkab kui auto järsku liikuma hakkas. See oli transformer. Keeras ennast seal laval ja rääkis publikuga.
Valgustus muutus nii kiiresti, et raske oli head pilti saada..
Pärast seda oli vahepaus ning me läksime ära. Kui saime tsirkuse telgist välja, siis kuulsin kuidas hüüti, et minionid tulid lavale vahepausi ajal ja nendega saab pilti teha. Ma pidin nad ära nägema ja jooksin tagasi sisse. Aaah, nad olid niiiii armsad.


Ma mäletan kui ma viimati Eestis lõbustuspragis käisin. Käisime ühel karussellil, kus mul hakkas nii halb, et pärast seda ma hakkasin jubedalt seda karuselli kartma. Esimene karusell kus me reedel Dianaga läksime oli samasugune. Enne kui ma seda mõista jõudsin olid piletid juba ostetud. Oi, ma olin nii hirmunud. Minu õnneks oli see veidi vähem peadpööritavam kui karusell, mida mina mäletasin. Vedas. Igatahes ei isuta ikka sinna tagasiminemine.

Järgmisena käisime karusellil, kus oli väga lõbus ja kõigil olid käed õhus ja tantsisid oma istekohtadel. Pärast seda käisin jälle atraktsioonil, kus teisipäevalgi. Kus me sõitsime mäest alla kanuu moodi asjadega (kinnitatud raja külge ikka) ja mäe all ootas meid vesi ning saime märjaks.
Hiljem käisime veel tacosid söömas. Ports oli jälle suur ning viimast tacot ma ei jaksanud ära süüa.
Koju sõites olid kõik väga väsinud ning sünnipäevalaps jäi autos magama. Mina jõudsin koju 00:30 ja läksin otse magama.

Pühapäeva hommikul ärkasin veidi peale üheksat. Pikutasin voodis kuni kella 12ni. Selle aja jooksul tegelesin alates küünte värvimisest kuni raamatu lugemiseni :D Kõik vajalik sai tehtud :D Siis tuli meelde et oleks vaja hommikust ka süüa või siis juba lõunat. Tegin kerge eine ja tulin oma tuppa tagasi. Raamatu lugemine jätkus. (ja palju muud)
Kell 17 mu klassikaaslane mulle järgi ja ta paps viis meid kaubamajja. Käisime kinos "Maze runner"-it vaatamas. Ma nii olin seda teist osa oodanud, sest esimene väga meeldis. Seda esimest osa olen nüüdseks juba kuskil 4-5 korda näinud. Ma täpselt ei mäletagi miks me kinno läksime. Kui kino plaanid nädal enne tehtud said, siis ma kuskilt kaarega sain uduselt aru et see oli vist mingi diil minu hispaania keele ja kooli kohta ning sellepärast läksime kinno. Aga kuna tookord toimus vestlus hispaania keeles, siis ega ma aru väga ei saanud. Tähtsama lugesin välja lausetest: kino - laupäev - pärastlõuna - "Maze runner". Igatahes film väga meeldis ja olen valikuga rahul.
Pärast seda oli xboxi lahing tema pool ning vaatasime filme. Mu vanemad olid sel päeval pulmas ning ma arvasin, et nad tulevad õhtul/öösel tagasi ja küsisin, et kas nad saavad ka minu sõbra poolt koju viia. Tuli välja, et nad tulevad alles hommikul ja siis ma jäin sinna ööseks. Vaatasime kokku kolm filmi (ei saanud pidama) pärast mida ma lihtsalt ei suutnud silmi lahti hoida.
Unetunde tuli umbes 3-4, kuid ärkamisega probleeme polnud. Tellisime pitsat ning arutasime tulevast koolinädalat ning mõtlesime linna keskväljakule minna, sest seal toimus vanade autoda ja motikate näitus. Ma ei saanudki täpselt aru miks me lõpuks ei läinud.


Koju läksin pärastlõunal. Enamus perest oli väikevenna toas, ma läksin siis ka uurima. Vanemad olid kuskilt vinged mütsid saanud.

Õhtupoolik oli suhteliselt rahulik. Vanemad olid kuskile kadunud ja ma siis olin oma toas - joonistasin ja õppisin veidi.
Nädal oli läbi saamas ja kui tagasi mõtlesin, siis see oli siiani parim nädal selle aja jooksul.

Kalli-kalli seitsme maa ja mere tagant,
Annika

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar