Teisipäev, 29. september 2015

Testide nädal

14. septembrist hakkas meie klassil eksamite (Eesti mõistes testide/kontorolltööde) nädal. Mina sain sellest teada paar päeva, kui juhuslikult küsisin, mis see tabel seal klassi seina peal tähendab - seal oli kirjas mis päeval on mis töö. Kuna teisipäeva oli koolist vaba päev, siis üks eksamipäev nihkus ka järgmisse nädalasse.


Esmaspäeval olid filosoofia ja gastronoomia testid. Filosoofia oli kolmas tund. Võtsin kotist oma sõnaraamatu lauale ja pastaka kätte ja vaatasin kuidas õpetaja töid jagab. Kusjuures see oli esimene kord kui mul tuli klassis tunne nagu oleks Eestis, sest ma polnud varem nii sirgeid pingiridu näinud (pärast seda tundi oli jälle "mehhikolik" vaatepilt). Ega ma sellest testist aru ei saanud ja see oli rohkem "Üki, kaki, kommi, nommi..". Natuke sai ikka tagumise naabri pealt ka piilutud ja tühjana ma lehte tagasi ei andnud.
Gastronoomia tunnid olid viimased. Kõigil oli nii kiire ja jooksid köögis ringi. Pakkusin mitu korda abi, aga kõik olid väga hõivatud. Keegi ei pannud tähele kui ma vahepeal 40 minutiks tunnist kadusin. Tahtsin puhvetist vett osta ja siis jäin ühtede õpilastega koridoris jutustama. Meie grupp tegi hakkliha pähklite, rosinate ja muu sellise kraamiga ning magustoiduks imemaitsvat küpsisetorti.Minu jaoks oli üllatus see, et sellele hakklihale pandi vahukoort peale. Pole seda varem näinud, kuid neile väga meeldis.

Teisipäeval pidi meil kolm testi olema: geograafia, kirjandus ja matemaatika. Geograafias tuli välja, et õpetaja testi ei tee, vaid peame neljapäevaks mingi projekti esitama. Meie rühma teemaks oli Maa pöörlemine.
Järgmisena oli matemaatika test. Kui ma õigesti mäletan, siis küsimusi oli kokku 8. Nendest sain ma neljast aru. Ja kolme oskasin lahendada... Ei läinud väga hästi. Veidi püüdsin teha neid, millest ma aru ei saanud, aga mitte edukalt (vähemalt üritasin). 
Nüüd tagant järgi mõeldes ma ei mäletagi, mis selle kirjandusega oli. Üldse ei mäleta seda tundi. Ju siis see jäi ära. Ma ei tea mille peale meil oleks pidanud seal aines üldse test olema kui meil siiamaani pooled tunnid ära jäänud.
Pärast tunde läksin klassiõe Jaqueline poole. Esimese asjana pandi kohe söögilaua taha. Läksime tüdrukute tuppa. Jaqueline õde Christina pommitas mind küsimustega Eesti kohta ja mul oli väga hea meel talle jutustada. Arutasime tüdrukutega igasugustel teemadel kuni jutt läks filmide peale ning tuli mõte miskit telekast vaadata. Et ikka korralik filmivaatamine oleks, siis käisime poes ja ostsime krõpsu. Tüdrukud vaatasid oma vooditest ja mina olin põrandal kott-toolis (seal oli jahedam). Varsti tegin silmad lahti ja avastasin, et olin magama jäänud. Süda oli kohe rahulikum kui nägin, et ka Jaqueline oli ka ära vajunud. Puhkama ju peab :D Koju jõudsin lõpuks 21:00.
Maja oli tühi. Mehhikos tähistati ju iseseisvuspäeva. Vanemad olid keskväljakule läinud ja ka nõbu oli kohe lahkumas (klubisse).
Mõtlesin, et nii ikka ei saa, et on iseseisvuspäev ja ma istun üksi kodus - EI. Võtsin oma telefoni ja kirjutasin järjest klassikaaslastele (pärast ise imestasin, et julgesin). "Ma kahjuks ei saa tulla", "Ma olen vanavanemate juures.", "Mul vanemad ei luba" jne. Aina tulid eitavad vastused. Hakkasin juba kurvaks muutuma. Kirjutasin siis veel ühele klassivennale - Baltale. Ta ei vastanud. Jätsin telefoni sinnapaika ja läksin nõbu tuppa. Ta oli just pesust tulnud ja valis omale riideid, et kluppi minna. Ta üldse ei suutnud, mida selga panna ja siis ta küsis mult aina nõu. Ta kombineeris erinevaid riideid ja siis ma tegin pildi ja siis vaatasime, milline on parem. Ma pole teda varem nii palju riideid valimas näinud - ju siis oli suur pidu, kus ta läks. Ühel hetkel vaatasin oma telefoni ja vaatasin, et klassivend oli vastanud. Tal oli kuskil soolaleivapeol ja kutsus ka mind sinna. Enne minekut vaatasin rõdult ilutulestikku - väga uhke oli.
Pool teed sõitsin nõbuga samas taksos ja siis üksi edasi. Ma olin enda üle väga uhke, sest ma sain kõigest aru, mis taksojuht mulle ütles ning oskasin vastata. Seekord ei olnud mul ainult "jah" ja "ei" vastused, vaid seletasin talle kuidas ülikoolis võrkpalli mängimas käin, kuidas mulle Torreon meeldib ja mis ma siin teinud olen. Ma olin nii tubli.
Soolaleivapidu oli suur. Sain ka maja peal tiiru teha - sellist maja tahaks endalegi. Seal oli nii palju ruumi ja igal toal oli oma vannituba ja ruum riiete/asjade jaoks. Õhtu oli väga lõbus ja mul oli nii hea meel, et ma julguse kokku võtsin ja klassikaaslastele kirjutasin. Koju jõudsin 2 öösel.

Kolmapäev oli vaba päev. Unustasin äratuskella helisema panna ja magasin täitsa lõunani välja. Kella 14-ks pidin klassivenna juurde minema, sest neljapäevaks oli vaja ju geograafia projekt teha. Mina jõudsin kohale täpselt 14:00 ja olin esimene. Oleks ma siis teadnud, et see oli mõeldud kell 14 Mehhiko ajaarvamise järgi. Ehk järgmine tuli alles veidi enne kolme ja viimane kella 17 paiku. Esimesed kolm tundi me jutustasime ja sõime tellitud pitsat. V
Meid oli kokku 8. Pooled tegid Powerpointi esitlust ja minu grupp meisterdas maakera. Küll sellega oli alles tegemist. Tulemus polnud väga hea ja klassivend otsustas. et võtab tavalise gloobuse selle asemel kaasa. Huvitav on see, et ma olin esimene, kes sinna kohale jõudis, ja ka viimane, kes lahkus. Jõudsin koju 21 paiku ja olin nii väsinud.

Kohe esimesel tunnil neljapäeval oli füüsika test. Jällegi oli nii, et pooltest küsimustest aru ei saanud, kuid tegin nii palju kui oskasin. Samal päeval pidi ka ajaloo töö olema, kuid see jäi ära ning selle asemel pidime Powerpointi esitlust tegema. Uurimismeetodite test oli jälle rohkem bingo moodi. Ka seekord oli abiks klassikaaslane selja taga :D
Õhtul jutustasin Kristiinaga, kes on ka Eestist tulnud vahetusõpilaseks Mehhikosse. Elame Mehhiko eri otstes ning kui võrdlema hakata, siis on elu meil ikka päris erinev. Tegin taga ka Skype kõne ning rääkisime, mis vahepeal juhtunud on. Õhtu läks väga kiiresti. Õppisin veidi veel hispaania keelt ning siis veetsin aega oma telekat vaadates.
Lõunane magustoit - need värvilised on tarretise tükid - see oli niii maitsev


Selle nädala viimane koolipäev läks väga kiiresti. Pärast tundide lõppu läksin Dianaga Jaqueline poole. Sõime, jutustasime, pikutasime - nagu ikka. Kella 18 paiku läksime kaubamajja. Tüdrukud avaldasid soovi kinno minna ja ega mul selle vastu miskit ei olnud. Vaatasime filmi "Everest". Seekord ei läinud me vaatama seda inglise keeles vaid hispaania keeles. Algul oli küll veidi kahtlev, et ma ei saa ju aru nii. Aga filmi vaadates mõistsin, et see keel polnudki nii tähtis ja sain enamusest ikka aru. Film mulle isiklikult väga peale ei läinud ja ootasin midagi põnevamat.
Pärast kino ostsime omale Sturbucksid

Diana, mina ja Jaqueline

Kaubamaja ees ootasime transporti järele. Diana sõitis koju ja mina sõitsin Jaqueline poole - jäin sinna ööseks. Koju jõudsin järgmise päeva lõunaks.
Sain pesus käidud ja lõuna söödud kui tuli jälle sättima hakkata. Õhtul oli minek Baltaga lõbustusparki. Seal kohtasime ka palju klassikaaslasi. Lõbustuspargis vaatasime ka ühte esinemist, kus hulk mehi mängisid kitarri ja laulsid - päris huvitav oli. Mitmeid kordi mängisime auhindade peale mänge. Mõned korrad ebaõnnestusime ikka jubedalt ja mõned olid väga napikad, kuid lõpuks ei suutnud me ühtegi auhinda võita..

Pühapäeval oli mul ausalt öeldes väga igav. See igavus hakkas mulle vist pähe, sest ma võtsin oma bioloogia vihiku lahti ja tuupisin seda (Eestis oli bioloogia aine, mida ma üldse õppida ei tahtnud). Õpetaja oli testiks andnud kordamisküsimused. Tõlkisin need ja vastasin inglise keeles. Selleks kulus mul 4 A4 lehekülge. Kordasin veel üle ja olin enda üle väga uhke.

Et õppimine paremini edeneks

Bioloogia tunnid olid kohe esimesed. Sain töö kätte ja polnud kordagi vaja sõnaraamatut kasutada - sain kõikidest küsimustest aru ja oskasin ka kõigele vastata. Töö tegemiseks oli aega 1 h ja 20 minutit ja mina andsin töö ära viimasel hetkel. See oli ainuke töö mille jaoks ma korralikult olin õppinud ja kohe hakkasin tulemusi ootama. Järgmine tund oli alles reedel ning sain terve nädal testile mõelda.
Inglise keele test oli küll kerge. Tegin oma ülesanded kähku ära ja siis aitasin ka teistel teha. See oli viimane test mis ma tegema pidin.

Süsteem on siin koolis selline, et aine läbimiseks pead saama vähemalt 70%. Sada protsenti on ära jagatud õpetajatel erinevalt. Nt. 40% töö tulemusest, 20% kodutöödest, 10% tunnis kaasategemisest ja 30% projektidest.
Oma tulemuste üle võin uhke olla: ESEM, filosoofia ja uurimismeetodid sain midagi 80% kanti, Inglise keel oli 100%, bioloogia 76%, matemaatika 70%, füüsika 75% ja teiste ainete kohta ma ei ole tulemusi saanud.

Gastronoomia tunnis pandi mind Hannahiga eelrooga tegema. Selleks oli kartulipuder. Sinna sisse läks veel juustu ja mune ja koort ja veel mingeid asju. Tulemus oli suurepärane - meie kausi ümber oli suur rahvamass - kõik tahtsid proovida. Meie grupi põhiroaks oli kana ja magustoiduks järjekordne imemaitsev kook. Igaüks võttis veidi kaasa ja lõpetasin oma portsu kodus.
Pärast kooli olin väga väsinud (arvatavasti sellest bioloogiast) ning tegin lõunauinaku. Õhtul lugesin raamatut "The girl with the dragon tattoo". Algus nõudis kannatust - ei saanud hästi aru, kuid varsti hakkas põnevaks minema ning raske oli pidama saada.



Teisipäeva kirjanduse tunnis ei tulnud jälle õpetaja kohale. Tund oli 15 min peal olnud kui tuli üks koolitöötaja ja jagas kirjanduse teste. See oli ainuke test mida ma kaasa ei pidanud tegema. Seal tuli analüüsida ühte teksti ja ma ei oleks seda teha jõudnud, sest tekst oli juba nii pikk. Istusin sel ajal klassi tagaotsas ja vaatasin kuidas teised ajusid ragistasid.
Õhtul tundsin ennast haigena ning veetsin õhtu voodis pikutades. Kuulasin raadiost muusikat ja lugesin ikka raamatut.

Kolmapäeva hommikul oli enesetunne halb. Ronisin juba autosse, et kooli minna, kui otsustasin ümber, et ikka ei lähe kooli. Läksin arsti juurde, kes vaatas mu suurenenud lümfisõlmed üle ja kirjutas mulle paar rohtu välja + sain ka ühe süsti. Oli aru saada, et ega sel arstil eriti ilusaid välismaa vahetusõpilasi vastuvõtul ei käi. Ta oli nii närvis rääkides, et lausa hääl värises. Kui süsti hakkas tegema, siis mõtlesin küll, et kas ta saab sellega mulle ikka pihta.. Ostsin oma rohud välja (mis on siin odavamad kui Eestis) ja võtsin kohe sisse.
Ülejäänud päev möödus väga aeglaselt ja igavalt. Kui oli magamamineku aeg käes, siis tuli nii palju ideid, mida oleks võinud teha (nt. seda blogipostitust kirjutada).

Kuna kolmapäeval aeg kodus nii venis, siis neljapäeval otsustasin, et lähen kooli, isegi kui olen veidi haige. Kuigi enesetunne ei olnud koolis just kõige parem, siis oli hea meel, et otsustasin sinna ikkagi minna. Erinevalt Eestist meeldib mulle siin väga koolis käia - alati on lõbus.
Pärastlõunal tahtsin minna planetaariumisse, sest seal toimus mingi filmimine ja see tundus megalahe. Terve päev olin seda oodanud. Kui aga aeg kätte jõudis, siis hüppas transport alt ning ma ei saanudki minna. Puhkasin õhtul.

Reedel kestsid kõigil tunnid vaid 13-ni, sest õhtul oli koolis mingi üritus. Meie klassist olid kooli tulnud vaid umbes pooled ja üheski tunnis me väga ei õppinud. Inglise keele tundides käidi võrkpalli mängimas ja ülejäänud vaatasid klassis filmi. Reedese päeva tipphetk oli aga see kui ma lõpuks oma bioloogiatesti tagasi sain ja seda suurepärast tulemust nägin. Testi tegin 97% õigesti. Juhuu.
Kella 18 viis mu nõbu mind kaubamajja, kus sain klassivennaga kokku. Olime mitu korda üritanud kokkuleppele jõuda, mis filmi vaadata, kuid erinevatel põhjustel ei sobinud filmid kohe üldse. Kohapeal leidsime tõesti ainult ühe sobiva filmiseansi, aga see oli alles 21:45. Eks me siis ootasime. Kohtasime kaubamaja peal ka klassivendi ja mõnda sõpra. Kuna ma polnud lõunast saati miskit söönud, siis ostsin omale Subwayst (minu lemmik) päeva-subi (tol päeval oli selleks kana oma). See oli niii maitsev.
Film mida vaatama läksime oli "The Gift" - päris hea film oli. Kuna klassivennal läks septembri algul telefon katki, siis on tal alati probleem, et ei saa vanemaid järgi kutsuda. Seekord ta läks kellegi tundmatu käest küsima (kes tundus sõbralikum) ja tuli välja, et see oli Santosega (meie linna jalkatiim) seotud. Klassivend oli kohe nii vaimustuses, et oleks tahtnud kohe pilti teha.

Suhteliselt rahulik laupäev oli. Lõunal skypesin üle pika aja oma Eesti perega - tundsin näod ilusti ära ikka. Mulle ei jõua ikka hästi kohale, kuidas Eestis on ilmad juba jahedad ja inimesed haigestuvad külma tõttu. Minul on siin ikka täiega suvi ja ei mõtlegi, et üldjuhul septembrikuus lühikeste pükstega pole õues ringi jooksnud. Keskmine temperatuur on siin mõne kraadi võrra langenud, kuid endiselt pole ma kordagi pidanud pusa kapist välja võtma.
Õhtupooliku veetsin oma väikevenna seltsis. Lugesime raamatuid, mängisime ja ta aina jutustas mulle. Väikevend tegi ka hispaania keele tunni mulle, õpetas täishäälikuid :D



Pühapäeva veetsin kuni 14-ni üksinda kodus. Panin muusika käima ja tegin veidi trenni. Kui mul on juba niisama pikutades palav, siis kujutage ette, kus trenni tegemine siin ikka higistama paneb :D Igatahes sain oma võimlemise tehtud ja jutustasin pikalt oma Eesti sõpradega. Siin kaugel olles saab ikka aru, kes seal kodumaal need kallimad inimesed olid ning siiani mind toetavad.
Kell 16 istusin autosse ja nõbu sõidutas mu planetaariumisse, kus mind ootasid klassikaaslased Diana ja Balta. Maja pealt leiti kõige paremini inglise keelt valdav "giid" mulle. Alustuseks näidati mulle füüsikakatseid ja sain ise ka veidi katsetada. Edasi rääkisime asteroididest, planeedisüsteemist, galaktikatest ja kuidas üldse Maa on välja arenenud selliseks nagu ta praegu on. Imelisel kombel sain ma kõigest aru ja see oli väga põnev. Loodetavasti külastan varsti jälle. Kui ringkäik oli tehtud, siis tegin Diana ja Baltaga veel katseid ja nad seletasid kuidas need töötavad. (Unustasin vist mainida, et nad töötavad seal vabatahtlikena igal nädalavahetusel.) Järgmisena vaatasime ühte õppefilmi planeetidest, millest sain poolenisti aru.
Planetaarium asub ühes suures pargis. Pärast filmivaatamist läksime pargi peale jalutama. Tegime tiiru paadiga, kus tuleb vändata, et edasi liikuda - trenn tehtud. Kui tagasi planetaariumi juurde jõudsime siis nägime juba pikki järjekordi teleskoopide juures. Tol õhtul oli ju kuuvarjutus. Kuna järjekorrad olid nii pikad ja taevas oli veidi pilvine, siis otsustasime kuuvarjutust jälgida oma silmadega. Leidsime pargist veel ühe vaba pingi ja istusime seal umbes tunnikese, siis oli aeg koju minna. Koju jõudes avastasin maja eest kõnniteelt ema ja vanaema. Istusid nad seal toolidega ja vaatasid kuuvarjutust. Eks ma siis võtsin ka tooli ja sättisin ennast nende kõrvale. Nägin selle kuuvarjutuse tipphetke ära. Kuu oli punane ja imeilus. Kaua seda enam nautida ei saanud, sest tuli suur pilv ja varjas meie vaate. Kell oli saamas 22 ja läksime oma tubadesse. Järgmine päev ju koolipäev.


Palju tervist kõigile,
Annika

1 kommentaar: