Aasta tagasi valmistusin ma samuti ette vahetusõpilase kogemuseks. Tol korral küll vaid nädalaks, kuid siis oli see juba suur ettevõtmine.
Nimelt septembris 2014 sõitsime bussitäie Nõo õpilastega nädalaks Saksamaale. Elasin seal need päevad pere juures, kes mind rõõmuga vastu võtsid. Sain ka veidi kohalikus koolis käia ja õppetööd näha.
See oli vinge kogemus ja ma teadsin, et kui mul veel selline võimalus tuleb, siis ma hea meelega kasutan võimalust.
JA SIIS..
tulid YFU endised vahetusõpilased meie Nõo Reaalgümnaasiumi rääkima oma kogemustest ja sellest suurepärasest võimalusest. See pani mind kohe sügavalt mõtlema. See mõte tundus nii kauge ja see ei tundunud võimalik. Eriti arvestades neid programmi hindasid. Rääkisin sellest ka vanematele, kes olid valmis mind toetama, ning siis ma sain selle tõuke.
Taotlusdokumendid said saadetud 6. novembril ning juba nädala pärast oli Valimispäev. See Valimispäev tundus nii hirmutav, sest selle järgi otsustatakse, kas ma saan programmi sisse. Kohe, kui ma YFU Tartu kontori uksest sisse astusin, tuli energia ja julgus ja ma pingutasin, et endast jätta hea mulje ja samas jääda iseendaks. Ma sain programmi sisse.
Kuu aja pärast sõlmisime juba lepingu, sest Mehhikosse oli kohti kolm, millest üks oli juba kinni. Kohe pärast mind sõlmis lepingu ka kolmas ja kohad olidki täis.
Järgmises postituses kirjutan Toetajate otsimise koolitusest ja rahvusvahelisest failist, mida iga vahetusõpilane täitma peab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar