Reede, 14. august 2015

Esimesed sammud Mehhiko pinnal


Viimased minutid Eesti pinnal ja 6:25 lennuk tõusiski õhku. Eestimaa on imeilus sealt kõrgelt vaadates (mitte et maa pealt vaadates poleks).
Imeline Eestimaa


 

Hakkasime üle mere jõudma


Esimene lend kestis 2,5 h ja läks väga kiiresti. Ma sain akna all istuda ja aknast imelist vaadet nautida. Esimese lennu ajal ei maganud ma üldse ehk olin 24 h järjest juba üleval olnud. Lennuk jõudis Frankfurti oodatust 15 minutit varem. Meie värav oli aga hõivatud, seega lennujaama sisse jõudsime ikka plaanitud ajal.




Frankfurt (Saksamaa)

Järgmise lennuni oli palju aega. Leidsime meile kolmele väikse laua, kuhu taha istuda ja sõime veidi. Aeg venis. Väravate avamiseni ei olnud enam kaua aega. Kõlaritest hüüti ikka vahepeal inimesi, kes peavad mingitel põhjustel väravate juurde varem minema. Ühel hetkel kuulsin ma tuttavat nime, kuid see kõlas ikkagi võõralt ja ma ei pööranud sellele tähelepanu. Minuti pärast kuulsin ma seda jälle - mind kutsuti värava juurde. Olime kõik üllatunud. Panin oma asjad ruttu kokku ja otsisin mõnda töötajat. Mind saadeti ühe inimese juurest teise juurde. Naine, kelle juurde ma siis lõpuks jõudsin, hakkas mind küsitlema: Mitu pagasit mul on? Kes need pagasid pakkis? Kas ma olen kindel? Kas keegi andis mulle midagi kahtlast kaasa? Kas mul on relvi? Kas mul terariista sarnaseid asju? Mis on minu reisi eesmärk? jnejne. Algul ma ehmusin ära, aga siis sain aru, et need tüüpilised küsimused. Ma lõpuks ei saanudki hästi aru, miks mind teiste seast kõrvale kutsuti, aga kõik oli korras.
Istusime lennukis juba tükk aega, kui meile anti teada, et lend väljub hiljem. Mõne aja pärast tuli uus teade, et lennukil on midagi seoses kütusega vaja parandada ja läheb veel 20 minutit. Aina istusime ja ootasime seal lennukis. Lõpuks väljus lennuk alles 1,5 h hiljem kui oleks pidanud. Lendasime veidi üle 8 tunni, millest magasin 3-4 tundi. Vahepeal pakuti ka süüa ja juua. Iga reisija eesistme seljal olid ka ekraanid, kust sai vaadata filme, TV-seriaale, multikaid, mängida ja kuulata muusikat. Lennu lõpu poole hakkas veidi halb ja maha minnes oli selline tunne, et rohkem küll sinna lennuki peale ronida ei taha.


USA kohal


Newarki lennujaamas (USA)

Ka järgmises lennujaamas oleks pidanud meil olema 3,5 h aega, aga kuna lend hilines, siis oli seda tunduvalt vähem. Algul seisime peaaegu tund aega lõputus järjekorras, kus kontrolliti viisat ja võeti sõrmejälgi. Seal töötaja küsis samuti, et mis minu reisi eesmärk Mehhikosse on. Ma vastasin uhkelt, et ma olen Mehhikos vahetusõpilane. Tema selle peale ainult muigas ja ütles : "Good luck with that!" Mina olen igatahes oma riigivalikuga väga rahul ja ei teinud välja. Pärast seda läksime me oma pagasit võtma, sest USA-s kontrolliti kõik pagas üle. Ma pidin seal oma banaanist ja õunadest loobuma. Õnneks olin ma juba umbes pooled ära söönud selleks ajaks. Ruttasime edasi, et oma pagas uuesti ära anda. See läks ruttu. Pagasi saime antud, siis oli lennuni jäänud 58 minutit - tol hetkel tundus, et aega on. Kui me check-ini järjekorda läksime, siis Laura ja Kristiina lasti sinna lühemasse järjekorda aga mind saadeti kuhugi teise ritta. Juba teine lennujaam, kas ma tõesti näen kahtlane välja või midagi? Järjekord, kuhu mina läksin oli tunduvalt pikem. Teised olid check-ini ammu läbinud, kui ma ka lõpuks nendeni jõudsin. Kiirustasime värava poole, sest aega ei olnud enam üldse palju. Lennukisse jõudsime 10 min enne seda, kui see pidi väljuma. Üllatus-üllatus - ka sellel lennukil oli miskit viga ja me väljusime palju hiljem.
Sellel lennul oli juba kuda palju rohkem hispaania keelt.
Lend kestis 5,5 h, millest umbes 2 h sain magada. Ma ei ole kindel, kas seal lennukil süüa anti. Võibolla ma just nendel aegadel magasin kui süüa jagati.
Õues oli pime ja me hakkasime Mexico Citysse jõudma. Niiii ilus vaade oli. Kõikjal olid tuled ja see linn tundus lõpmatu. Lendasime ja lendasime ja ümberringi oli ikka tuledemeri. Eriti ilus oli siis kui oli künkaline maa.


Mexico City lennujaam

Lennuk jõudis kohale tund aega planeeritust hiljem. Kohaliku aja järgi oli kell 23 (Eestis kell 7 hommikul). Olin 48 tunni jooksul umbes 5-6 tundi maganud. 
Lennujaamas pidime jälle kuskile järjekorda võtma. Ma olin meist kolmest esimene, kes dokumentide kontrolli jõudis, ja viimane, kes sealt tuli. Ma pidin mingi paberi uuesti täitma. Oeh. Küll minuga oli jamamist. 
Võtsime oma pagasi ja liikusime edasi. Paar minutit enne pagasikontrollist väljumist helistati mulle YFU Eestist, et kas me ikka ilusti kohale jõudsime ja YFU Mehhiko pole meid leidnud (pidime juba rohkem kui tund aega tagasi kohal olema). Seletasin, et meie lend hilines ja kõik on korras. Lennujaama oli meile vastu tulnud Paula YFU Mehhikost.

Mehhiko pinnal

Saime teada, et me oleme ainukesed vahetusõpilased, kes tol päeval tulid (ülejäänud tulid järgmisel päeval). Mahutasime ennast Paula autosse ja sõitsime hotelli. Sinna tuli ka üks sakslasest vahetusõpilane, kelle vahetusaasta oli kohe läbi saamas ja ta lendas järgmisel päeval koju. Hotelli jõudsime poole ühe paiku. Hiljemalt hommikul kell 10 pidime olema alumisel korrusel, et hommikusööki saada. Päris välja puhatud veel ei saanud.
Hommikusöögiks võtsime purustatud mune peekoniga. Sinna kõrvale veel mahla ja kohvi. Kelnerid olid väga sõbralikud. Saime söödud ja laualt korjati nõud. Ootasime arvet. 15 min. Ootasime veel. Hakkas juba veidi imelik nagu kelner oleks meid unustanud, sest teistele ta oli arve juba viinud. Lõpuks olime juba pool tundi arvet oodanud ja siis küsisime ise. Saime lõpuks minema, huuh, kõik läks hästi.
Varsti tuli Paula meile järgi ja jõudsime lennujaama enne kella 13.


Lõputud tunnid lennujaamas

Esimese tunni käisime poodides ja vaatasime ringi. Paula samal ajal ootas vahetusõpilast Argentiinast. Kuna me samal ajal pidime oma käsipagasit kaasas kandma sius väsisime ruttu. Ootasime kuni 15ni kui Paula tuli meie juurde ja ütles et me lähme nüüd teise terminali. Seleks läksime lennujaamast välja ja bussi peale. Ma kella ei vaadanud aga arvan et sõitsime teise terminali 10 minutit. Seal oli meil jälle vaba aeg - 1,5 h. Olime väsinud ja istusime lihtsalt ühe laua taha. Ma ostsin omale Subwayst veidi süüa ja nautisin head wifit. 
Kui kell sai 18 siis läksime kogunemispunkti ja hakkasime uusi vahetusõpilasi ootama - meiega koos kokku 20. Olime lennujaamas pea 23ni. Kõik vahetusõpilased olid kohale jõudnud ja oli näha palju väsinud nägusid. Buss sõitis hotelli umbes 1,5 h. Selle aja sees oli ka väike uinak. Hotelli ees jagati meid kahe kaupa tubadesse ja saime magama minna.


Hotelli tagaõu





Aasta alguse seminar

Hotellitoas sain laiutada suures-laias voodis. Meie akna taga oli suur terass (meie toast sinna otse ei saanud). 
Vaade meie aknast
Esimesel päeval oli hommikusöök 8:30. Sai valida erinevate toitude vahel. Vürtsikat toitu seal väga palju ei olnud, aga mõni kaste pani keele küll õhetama. 
Esimene hommikusöök

Seminar kestis kolm päeva. Seal valmistati meid ette Mehhiko kultuuriks. Arutasime kultuurišokist, sotsiaalmeediast, kultuuride erinevustest ja paljust muust. 
Vahepeal korraldati meile veidi mänge. Oli viis erinevat punkti, mis pidime läbima: sõõrikute söömine nööri küljest, teatejooks (kahe inimese jalad kokkuseotud), õhupallide katkihüppamine, suuga jahu seest nätsude otsimine ja viimane (minu lemmik) - basseini põhjast peesode võidu peale otsimine. 

Ühel päeval anti meile ka ülesanne minna linnapeale (igal grupil oli ka üks YFU vabatahtlikust saatja, et ära ei eksiks). Pidime uurime tänavaid ja turgu ning vastama sellega seoses küsimustele. Iga grupp pidi tegema ka kohalikus rongijaamas pildi.
Argentiina - Saksamaa - Eesti - Soome
Üheks ülesandeks oli 3 eseme/söögi ostmine. Meie grupp ostis suhkruvati, küünla ja ühed pannkoogimaitselised pulgad (väga maitsvad).
Vaade linnale hotelli kõrgeimalt korruselt

Viimasel õhtul said kõik veidi oma kultuuri tutvustada ja mõnda oma riigi tantsu teistele esitada. Meie (Eesti tüdrukud) tegime kaera-jaani. Kui kõik tantsud olid esitatud, siis läksime õue ja mängisime piñatat. Võtsime ritta ja korda-mööda seoti inimestel silmad kinni ning anti kurikas kätte. Igaüks tegi keerutas ennast viis korda, et oleks naljakam. Eesmärk oli puruks lüüa nööri otsas rippuv suur täheke, mis liikus. Kui täheke läks puruks, siis sealt kukkus välja palju maiustusi ning kõik jooksid neid võtma. Järjekorras viimased kahjuks mängida ei saanud, aga mina sain selle ära proovida. Ja siis järgmisel hetkel oli ootamatult platsis mariachi.

;">Mariachi

Kõik hakkasid tantsima ja meeleolu oli väga super. Hirmasasti oleks tahtnud sellest video/pildi teha, aga telefoni oli tuppa jätnud. Kell oli küll juba 22 paiku, kuid õues oli ikkagi väga soe ja tantsides hakkas väga ruttu palav. See oli suurepärane punkt sellele päevale.



Minek perre

Laupäeval olime hotellis kuni lõunasöögini (kell 13). Enne minekut tegime ka grupifotod.

Kui pildid tehtud, siis sõitsime tagasi Mexico City lennujaama, et peredesse minna.
Sõit-sõit linna..









Kolm inimest läksid bussiga, 17 lennukiga. Andsime oma pagasi ära ja enne terminaliminekut oli veidi aega poodides ringi käia ja süüa. 

Ummistasime eskalaatori

Pidin jälle päris kaua ootama, sest mu lennuk läks 21:35 ja ma olin vist vahetusõpilastest viimane, kes lahkus. See lend hilines ka kuskil pool tundi, aga lennujaamas läks ruttu. Sain kiiresti haarata oma pagasi ja uksed polnud veel täiesti lahti läinud, kui nägin oma pere juba lehvitamas. Nad olid väga rõõmsad ja mu väikevend oli väga elevil. Sõitsime koju. Kuna oli südaöö, siis läksime kohe magama.
Enne magamaminekut käisin veel hambaid pesemas. Oi, kus ma ehmusin seal. Järsku jooksis üle vannitoapõranda suur putukas. Karjuma ma ei hakkanud, aga keksisin ja hüppasin kohapeal hirmust. Pärast seda ma seal putukaid näinud ei ole - ju siis hirmutasin ta ära.




Selle postitusega oli mul suur probleem. Ühel hetkel oli tekst teistsugune ja ei saanud seda enam tagasi muuta ning kirjutasin teistsuguse tekstiga postituse lõpuni. Olin juba postituse avalikuks pannud, kui mõtlesin, et nii ikka ei saa. Leidsin koha kust sain selle postituse HTML koodi, kasutasin oma programmeerimisoskusi ning võtsin selle käsitsi igalt tekstilõigult maha. Olin kohe uhke enda üle, et hakkama sain. :D


Järgmises postituses rohkem minu tegevustest peres ja sellest kuidas ma juba teisel päeval haigeks jäin.

Tervitan kõiki!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar